Eesti newfoundlandi koerte klubi
EST   ENG
   
 
 
 

UUDISED:

Vetelpäästetrennid 2017 suvel

Newfoundlandi koerte kutsikad kennelis Newfound Treasure!

Newfoundlandi koerte kutsikad kennelis Estfoundland!

 

print


DÜSPLAASIA
Newfoundlandi koer on üldiselt terve tõug. Kõige rohkem esineb haigusi liigestega e. düsplaasia. Eestis on selle diagnoosimisega ja uurimisega tegeletud põhjalikumalt viimased kuus aastat. Enne 2004 aastat on tehtud düsplaasia uuringuid Eestis üksikutele isenditele. Esimesed andmed on kirjas aastast 1998.
Giganttõugu koertel võib haige  puusa- ja küünarliiges talle põhjustada liikumisvaegust.

SÜDAMEHAIGUSED
Täpseid andmeid esinevatest erihaigustest (südame ja silmahaigused) ei ole newfoundlandi koerte kohta ametlikes andmebaasides.Klubil on plaanis koguda andmeid , et luua ametlik andmebaas. Tõus esineb pärilikke kui ka täiskasvanu eas ilmnevaid südamehaigusi.Pärilikkeks haigusteks on subvalvulaarne aordistenoos e. aordikitsenemus ( SAS). See on kaasasündinud südamedefekt. Pärilikkuse mustrit ei ole veel täpselt mõistetud. Arvatakse, et haigus pärandub autosomaalsel dominantsel teel (mis tähendab, et haigestunud looma üks vanematest on ka haige). Soovitav uurida aretuses kasutatavaid koeri 12. elukuust. Haigusega diagnoositud isendeid ei tohiks aretuses kasutada.
Kõige sagedasemaks täiskasvanuea pärilikkuks südamehaiguseks dilateerunud kardiomüopaatia (DCM). See on primaarne südamelihase haigus. Soovitav oleks koera uurida enne paaritamist. Aretuses kasutatavaid koeri peaks uurima üks kord aastas, et võimalikult varakult märgata südamelihase väljavenimist.

Allikas : EKL Aretuse infopäev 29,10,2006 Lektor dr. Merit Villemson-Kavak

SILMAHAIGUSED
Nägemine on üks peamisi välismaailmaga suhtlemise ja informatsiooni saamise teid kõikidel elusolenditel. Seetõttu on terved silmad suur väärtus. Pärilikud silmahaigused moodustavad paljudel koeratõugudel suure osa geneetilistest haigustest. Sellest lähtuvalt on nende ennetamine üks prioriteete. Paljudes maades on saanud tavaks , et aretuskoerad läbivad silmakontrolli.
Newfoundlandi koertel ei ole teada, et esineks päritavaid silmahaigusi, kuna ei ole silmakontrolle piisaval hulgal läbi viidud. Üksikutel isenditel võib esineda entroopia e. silmalau sissepoole pöördumine või ektroopia e. silmalau väljapoole pöördumine. Kergel kujul need haigused isendil suuri probleeme ei tekita, raskel kujul võivad ripsmed vigastada sarvkesta. Tugeva ektroopiumi puhul on silma sidekest sinna sattuva tolmu ja mustuse tõttu pidevas põletikus, mis omakorda võib tekitada teisese entroopiumi. Probleeme võib põhjustada ka liiga suur silmaava, ehk lagoftalmia, mille puhul silm jääb kaitseta ja mehhaaniline puhastumine on häiritud. Seetõttu paranevad vigastuse tagajärjel tekkinud haavandid halvemini, mis omakorda võib põhjustada pimedust.
Lauhaiguste alla paigutatakse ka ripsmete vale kasvu suund e. trihhias või asukoht e. distikiaas, mis võivad samuti põhjustada sarvkesta vigastusi. Vales suunas kasvanud ripsmed võivad hõõruda koera silma, põhjustades rohket veejooksu silmadest.

Allikas: EKL Aretuse infopäev 29.10.2006 dr. Ülle Kell

NAHAHAIGUSED
Kuna newfoundlandi koertel on tihe karvkate, siis on väga oluline tema naha tervislik seisund. Nahahaigusi esineb nendel küllalt tihti just tingituna nede karvkatte paksusest. Enamlevinud on Hot spot, allergia. Hot spot on nahale tekkiv põletik mis levib hästi kiiresti ning tekitab isendile suuri vaevusi. Hot spoti tekitab bakter nimega Staphylococcus, mis on igal koeral organismis loomulikul moel olemas. Hot spot võib kergesti tekkida just suvisel ajal, kui paljud koerad käivad ujumas ja nende aluskarv ei kuiva korralikult ära samuti võib allergia  tekkida toidust ning stressist.

Maokeerdu esineb newfoundlandi koertel üksikutel isenditel. Ja ei ole ka teada epilepsia esinemisest.

TSÜSTINUURIA
CN on päritav haigus, mis on tingitud cystine liikumisest, aminohape, mis asub neeru "torukestes". Tavaliselt cystine, mis filtreeritakse neerudes, taasimendub neeru "torukestes", mis tekitab uriini cystine jääke. Koertel, kellel on CN, neil ei toimi cystine taasimendumine korralikult (ja ka mõningate teiste aminohapete) neeru "torukestes" , mille tulemusena sisaldab nende uriin ebatavaliselt kõrget cystini taste. Cystine on lahustumatu neutraalses pH keskkonnas või happelises uriinis, seega liigne kogus cystini uriinis tekitab cystini "kristallikeste" arengut, mis omakorda võib viia cystine kivide kasvamiseni neerudes ja/või põies. Kuna isastel koertel on pikemad ja kitsamad kusitid, võrreldes emastega, siis just isastel koertel võib tihedamini esineda ärritusi ja kivikeste blokeeringut. Isased koerad, kellel on CN, kannatavad pidevate kuseteede põletike all, ja neil on risk kuse blokeeringuks, mis omakorda võib põhjustada (kui koheselt ravi ei saa) neerude ülesütlemist, põie rebendeid ja ka surma.
Kuigi newfoundlandi koeri ei seostata kõige tihedamini CNiga, nende nakatumise risk järjest suureneb, võrreldes teiste tõugudega. CN newfoundlandi koertel on päritav, retsessiivse tunnusena. Esimesed märgid sellest haigusest ilmnevad teistel tõugudel alates 4.-ndast eluaastast, newfoundlandidel aga juba vahemikus 6 kuud kuni üks aasta, see viitab sellele, et njuufad kannatavad selle haiguse all rohkem ja tõsisemalt kui teised tõud. Ka taashaigestumine CNi esineb njuufadel sagedamini peale kirurgiliselt kivikeste eemaldamist, kui teistel tõugudel.

Allikas: NF-uutiset 4/2005 , Sharon Gwaltney DVM, PhD

Teksti koostas Katre Vimm

 

 

 

 

 

logi sisse

OKTOOBER 2017
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« September November »