Eesti newfoundlandi koerte klubi
EST   ENG
   
 
 
 

UUDISED:

Vetelpäästetrennid 2017 suvel

Newfoundlandi koerte kutsikad kennelis Newfound Treasure!

Newfoundlandi koerte kutsikad kennelis Estfoundland!

 

print

 

Kinnitatud FCI: 29.10.1996
EESTI KENNELLIIT

FCI - Standard nr.50 /06.11.1996 /GB
NEWFOUNDLANDI KOER
(NEWFOUNDLAND)
PÄRITOLU: Kanada
PATRONAAŽ: FCI
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE
AEG:
29.10.1996
KASUTUS: rasket koormat vedav kelgukoer, veekoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2.2
Molossid, mäestikukoerad
Töökatseteta

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE:
Tõug põlvneb Newfoundlandi saare pärismaistest koertest
ja pärast 1100.a. viikingite poolt toodud suurtest
mustadest karukoertest. Euroopa kaluritega koos tulnud
uued tõud aitasid tõugu kujundada ja kosutada, säilitades
tõu olulised omadused. Saare koloniseerimine algas 1610-
selleks ajaks oli newfoundlandi koer juba suuresti väliselt
ja iseloomult välja kujunenud. Need jooned võimaldasid tal
taluda äärmuslikku kliimat ja mereõnnetusi raskeid
koormaid merest välja tõmmates või vee-ja
vetelpäästekoerana teenides.
ÜLDMULJE:
Newfoundlandi koer on massiivne, võimsa kerega, hea
lihastikuga ja hästi koordineeritud liikumisega.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Keha pikkus õlanukist istmikunukini on suurem kui
turjakõrgus. Emase koera kere võib olla pisut pikem ja on
vähem massiivsem kui isase koera oma. Vahemaa turjast
rinnajooneni on pisut suurem kui vahemaa rinnajoonest
maani.
KÄITUMINE / ISELOOM:
Newfoundlandi koera ilme peegeldab heatahtlikkust ja
pehmust. Ta on väärikas, rõõmsameelne ja loominguline,
tuntud usaldusväärse õrnuse ja tõsiduse poolest.
PEA:
Massiivne. Emase pea on ehituselt isase omaga
samasugune, kuid vähem kogukas.
PEAPIIRKOND:
Kolju: lai, kergelt kumerdunud otsmikuga ja tugevalt
arenenud kuklakühmuga.
Üleminek laubalt koonule: märgatav, kuid mittekunagi
järsk.
NÄOPIIRKOND:
Nina: suur,hea pigmendiga, hästi arenenud sõõrmetega.
Värvilt must must-valgetel ja mustadel koertel ning pruun
pruunidel koertel.
Koon: kindlasti kandiline, sügav ja mõõdukalt lühike,
kaetud lühikese, õhukese karvkattega, ilma kortsudeta.
Suunurgad on märgatavad, kuid mitte liialt esiletungiv.
Mokad: pehmed.
Hambumine: käär-või tasahambumine.
Silmad: suhteliselt väikesed, mõõdukalt sügava asetusega
silmad on teineteise suhtes laia asetusega, alumine laug
ei ole lõtv. Värvus: tumepruunid must valgetel ja mustadel
koertel, pruunidel on lubatud heledamad varjundid.
Kõrvad: suhteliselt väikesed, kolmnurksed, ümarate
otstega, asetunud hästi pea küljele ja liibuvad tihedasti.
Kui täiskasvanud koera kõrv ette tõmmata, siis ulatub see
samal küljel asetseva silma sisenurgani.
KAEL:
Tugev, lihaseline, õlgadele hästi kinnitunud, piisavalt pikk,
et võimaldada väärikat peahoidu. Kaelal ei tohi olla
ülemäärast kurgulotti.
KERE:
Luustik on läbinisti massiivne. Küljelt vaadatuna on kere
sügav ja võimas.
Seljajoon: sirge ja tugev turjast laudjani.
Selg: lai.
Nimme(lanne): tugev ja hästi lihaseline.
Laudjas: lai, langedes ligikaudu 30° nurga all.
Rind: lai, täidlane ja sügav, hästikaardunud roietega.
Kõht ja alajoon: peaaegu ühetasane ja ei ole kunagi
sissepoole tõmbunud.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED: on sirged ja paraleelsed ka siis, kui koer
kõnnib või traavib aeglaselt.
Õlad: väga tugevate lihastega ja tahapoole suunatud.
Küünarnukid: vastu rinnakorvi.
Kämmal: kergelt kaldu.
Käpad: suured ja kerega vastavuses, ümarad ja tihedalt
koos hoidvate tugevate ja kompaktsete varvastega.
Varustatud ujulestadega.
TAGAJÄSEMED: kuna koormate vedamise, ujumise või
maadhaarava liikumise tõhusus sõltub suuresti
tagajäsemetest, on newfoundlandi koera tagaosa ehitus
kõige tähtsam. Vaagen peab olema tugev, lai ja pikk.
Reied: laiad ja lihaselised.
Põlved: hästi kaardunud, kuid mitte sel määral, et tekitaks
kükitavat muljet.
Sääred: tugevad ja suhteliselt piksd.
Kannad: madala asetusega, suhteliselt lühikesed ja
üksteisest lahus, teineteisega paraleelsed, ei pöördu
sisse- ega väljapoole.
Käpad: tugevad ja tihked. Tagumised liigvarbad tuleb
esinemise korral eemaldada.
SABA:
Toimib koera ujudes tüürina, seetõttu on saba tugev ja
saba tüvi lai. Kui koer seisab, ripub saba all, võimalik, et
saba ots on veidi kaardus, saba ulatub kannani või pisut
kannast allapoole. Erutatud olekus või liikumisel on saba
sirgelt väljas või veidi ülespoole kaardus, kuid mitte kunagi
ei tõuse seljajoonest ülespoole ega ei ole jalgade vahele
kaardunud.


LIIKUMINE:
Newfoundlandi koer liigub hea esijäsemete sirutuse ja
tugeva tagajalgade tõukega, mis jätab mulje pingutuseta
jõust. Selja kerge vetrumine, rullumine on loomulik. Kiiruse
suurenedes kaldub koer jooksma üht jäljerida, samal ajal
jääb seljajoon tasaseks.
KARVKATE:
KARV: newfoundlandi koeral on veekindel topeltkarv.
Pealiskarv on mõõdukalt pikk ja sirge, ilma lokkideta.
Kerged lained on lubatud. Aluskarv on pehme ja tihke,
talvel paksem kui suvel. Mingil määral esineb aluskarva
alati rinnal ja ristluudel. Pea koonu ja kõrvade karvkate on
lühike ja õhuke. Esi-ja tagajalgadel on ilukarvad. Saba on
üleni kaetud pika ja tiheda karvaga, mis aga ei moodusta
lippu. Trimmimist ja kääridega pügamist ei soosita.
VÄRVUS:
Must, must-valge ja pruun.
 Must: traditsiooniline värvus on must. Värv peab
olema võimalikult ühtlane, kuid kerge päikesest
tingitud pruunikam varjund on lubatud. Valged märgid
rinnal, varvastel ja/või sabaotsas on lubatud.
 Must-valge: see värv on tõule ajaloolist tähtsusega.
Eelistatud muster on järgmine: must pea eelistatavalt
valge laiguga pealael, mis ulatub koonule, must sadul
ühtlaste laikudega ja mustad ristluud ja saba ülemine
osa. Ülejäänud kehaosad peavad olema valged ja
neil võib olla minimaalselt musti karvu.
 Pruun: pruun värvus, mis varieerub šokolaadipruunist
pronksini. Valged märgid rinnal, varvastel ja/või
sabaotsas on lubatud. Must-valged ning pruunid
koerad esinevad näitustel mustadega ühes ringis.

SUURUS ja KAAL:
Täiskasvanud isaste keskmine turjakõrgus on vähemalt 71
cm (28 tolli) ja täiskasvanud emaste keskmine turjakõrgus
on vähemalt 66 cm (26 tolli).
Keskmine kaal on isastel ligikaudu 68 kg ja emastel
ligikaudu 54 kg.
Kuigi suurem kasv on soositud, ei tohi seda eelistada
sümmeetriale, õigele balansile, kehaehituse võimsusele ja
õigele liikumisele.
VEAD:
Igasugused kõrvalekalded nimetatud punktidest tuleb
pidada veaks. Vea tõsiduse hindamisel tuleb arvestada
kõrvalekalde ulatust.
 Üldmulje: pikajalgsus, võimsuse puudumine.
 Üldine luustiku struktuur: loid välimus, kerge luustik.
 Iseloom: argesiivsus, argus.
 Pea: kitsas.
 Koon: terav või pikk.
 Mokad: silmatorkavad.
 Silmad: ümarad, pungis, kollased silmad, lõdvad
laud.
 Selg: küürus selg, nõgus või pehme selg.
 Saba: pikk, lühike, sirp- või rõngassaba.
 Esijäsemed: läbivajunud kämmal, harali varbad,
sisse- või väljapoole pööratud varbad, lestade
puudumine varvaste vahel.
 Tagajäsemed: sirge põlv, lehmajalad, rangjalad,
linnuvarbad.
 Liikumine: tippimine, jalgade lohistamine, krabitaoline
või liiga kitsas liikumine; liikumisel on jäse
küünarnukist ja randmest murtud ("kudumine"),
esijalgade ristamine, eest käppade sisse- või
väljaloopimine, esijäsemete kõrgele loopimine
(hackney), küliskäik.
 Karvkate: täiesti lahtine karv. Aluskarva puudumine.

DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
 Halb iseloom.
 Üle- või alahambumine, viltune hambumine.
 Lühike ja elutu karv.
 Mustal või pruunil koeral peale valge teist värvi
märgised.
 Kõik teised värvused peale musta, must-valge või
pruuni.
NB: isastel koertel peavad kaks nähtavalt normaalset
munandit olema täielikult laskunud munandikotti.
Tõlke korrektor Rita Valdna-Pruel
inglisekeelsest standardist,
heaks kiidetud EKL juhatuses 6.veebruaril 2003 protokoll nr 1.

logi sisse

DETSEMBER 2017
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« November Jaanuar »